PÄIKESEKÜTE: küsimused ja vastused
Kui suure süsteemi ma peaksin ostma?
Süsteemi suuruse määramine on küllalt keerukas ja alati kompromiss mitmete asjaolude vahel. Nii võib juhtuda, et esmapilgul kõige mõttekamana tundunud valik pole arvutuste põhjal sugugi parim. Arvestama peab nii paigaldusoludega, majapidamise energiakulutuse ning selle struktuuriga ning veel paljude muude asjaoludega. Kuid siin on lihtne rusikareegel mida võiks esialgse näpunäitena arvestada. Süsteemi suurus kW = aastane energiakulutus kWh / paigaldise keskmine eritootlus kWh/Wp. Näide: aastane kulu on 7250kWh, keskmiseks tootluseks võtame 900kW/kWp 7250/900=8,05 Optimaalne süsteemi suurus on umbes 8kW.
Kas paneelid toodavad ka talvel?
Paneelid töötavad ka talvel kuid kuna talvine aeg on vaene valguse poolest siis on tootlus väike. Olenevalt paneelide suunast ja kaldest on võimalik erinevus suvisega 10 korda ja enam.
Kui töökindel on süsteem?
Kvaliteetselt projekteeritud ja teostatud süsteem töötab tõrgeteta aastakümneid. Sellest hoolimata soovitame lasta paigaldis perioodiliselt spetsialisti poolt üle vaadata tuvastamaks võimalikke probleeme juba algstaadiumis. Päikesepaneelid töötavad kõige kauem, inverteri eluiga on 10-15 aastat. Levinuim süsteemide rivist väljalangemise põhjus on ebakvaliteetne paigaldus ja/või selleks lihtsalt ebasobivad materjalid-paigaldussüsteem.
Kas paneelid lume ja tuulega ei purune?
Kvaliteetsed paneelid on väga vastupidavad. Jälgida tuleb kui paksu klaasi paneelitootja kasutab. 4mm klaas on palju vastupidavam kui 3,2mm klaas. Nii võibki näha, et õhema klaasiga paneelid on sertifitseeritud koormusele ainult 2400Pa, 4 mm klaasiga aga 5400Pa. Mõned tootjad jätavad saladuseks mis laadi koormusele see kehtib, staatilisele või dünaamilisele.
Kas vari mõjutab tootlikkust?
Jah, mõjutab. Praktikas on varjud enam tootlikkust mõjutav asjaolu kui seda on paneelide mitteideaalne kalle või suund. Sobiva paigalduskoha valikul on mõistlik valida varjuvaba paigalduskoht, kui see pole võimalik, siis teha kõik võimalik, et varje vähem oleks. Silmas peaks ka pidama varjude tekkimise aega, oktoobrist veebruarini pole see oluline, muul ajal aga mõjutab elektritootmist tugevalt.
Kui palju ruumi on vaja paneelidele?
1kW päikesepaneele vajab ligikaudu 6,5m2 katusepinda. Katus peaks olema soovituslikult lõunakaarde aga hea tulemuse saavutab ka ida-lääne suunalise katusega. Lamekatuste puhul on ruumi vaja enam. Maapaigaldistes võiks arvestada ligikaudu 5m2/kW.
Kas on vaja ehitusluba?
Tavapäraselt ei ole päikesepaneelide paigaldamiseks vaja ehitusluba v.a. suuremad paigaldised kui liitumisel mikrotootjana. Siiski võib vajalik olla kohaliku omavalitsusega kooskõlastamine. Kuna tegemist on elektripaigaldisega siis peab paigaldajal olema elektritöödeks vajalik kvalifikatsioon ning registreering majandustegevuse registris. Vajalik on ka asjatundja poolt koostatud elektriprojekt või teostusjoonis.
Mis on polükristallilisest ja monokristallilisest ränist toodetud paneeli erinevus?
Sellele küsimusele on keeruline lühidalt vastata kuid põhimõtteline erinevus seisneb, nagu nimedki ütlevad, räni kristallilises struktuuris. Monokristallilisest ränist elemendid on valmistatud puhtamast ränist, nad on pisut efektiivsemad kuid kõrgemate tootmiskulude pärast ka kallimad kui polükristallilisest ränist elemendid. Monoelementidest paneel kaotab kõrgematel temperatuuridel vähem võimsust ja on parema tootlikkusega vähese valguse tingimustes. Need positiivsed omadused ei oma Eesti tingimustes tavapäraselt praktilist väärtust. Reeglina on kõige mõistlikum kasutada polükristallilisi paneele mis annavad parima tootluse oma hinna juures. Monopaneelid leiavad enim kasutust piiratud paigalduspinna puhul ja teinekord ka visuaalsetel kaalutlustel. Tihti eksitakse sellega et nõutakse monokristallilisi paneele arvates et need toodavad enam energiat. Võrreldes kahte sama võimsusega paneeli millest üks monokristallilisest ränist ja teine polükristallilisest ei ole tootlikkuses märgatavat vahet. Tõsi on aga see, et monokristalliliste elementidega on võimalik valmistada suurema võimsusega päikesepaneele mis loomulikult ka enam energiat toodavad.
Kui tihti peab paneele puhastama?
Tavaliselt ei ole paneele puhastada vaja. Tavalisest vihmast reeglina piisab, et paneelid töökorras hoida. Puhastus võib vajalikuks osutuda väga saastunud keskkonnas. Siis on vajalik eritehnika, puhastustööde tellimiseks pöörduge meie poole.
Kuidas mõjutab lumi paneelide tööd ja kas peabl lumest puhastama?
Nii nagu tavalisele katusele, jääb lumi pidama ka päikesepaneelile. Sellest pole suurt lugu kuna südatalvel ei ole piisavalt päikesevalgust nagunii. Sügisel-kevadel, siis kui valgust enam, suudab paneel end ise puhastada. Nimelt hakkab paneel läbi õhema lumekihi kumavast valgusest elektrit tootma, töötades paneel soojeneb veidi ning see aitab kaasa lumekihi mahalibisemisele või sulamisele. Päikesepaneeli klaasilt eemaldub lumi ja jää kergelt, seda isegi prismaatiliselt klaasilt. Praktikas pole lume eemaldumise kiiruses tavapaneelilt ja prismaklaasilt märgatavat erinevust. Spetsiaalset lumekoristust pole mõtet läbi viia sest talvisel ajal toodetud elektri kogus on võrreldes aasta summaarsega väike.
// Allikas: Naps Solar Estonia OÜ kodulehekülg